et

vallaline

1 adjective substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 16.09.2025

Meanings

1
abielus mitte olev; (laiemalt ka:) paarisuhtes mitte olev
  • adjective
Similar meaning
Usage examples
  • Marie suri vallalisena.
  • Meie hulgas on mitu vallalist meest.
  • Sõbranna on juba jälle vallaline.
Collocations
Adverbs
Nüüd on Mai taas vallaline.
Adjectives
vaba ja vallaline noor
Ta on vaba ja vallaline mees, kelle ainus kirg on jalgpall.
Nouns
Vallalised inimesed kaotavad asju sagedamini kõrtsides, klubides või restoranides.
Meie teele ilmus ridamisi vallalisi tütarlapsi.
Olen vallaline üksikema.
vallalised noored
Verbs
vallaliseks jääma
Kas tahadki oma sõpruskonnas viimasena vallaliseks jääda?
Collocations
1.1
Usage examples
  • Vallaliste jaoks on õed-vennad nende perekond.
  • Kursus sobib nii vallalistele kui paaridele.

Word forms

Inflection Type 12

vallaline vallalised
vallalise vallaliste
vallalist vallalisi

Etymology not available

Related words

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...