et

ametnik

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 13.03.2026

Meanings

1
riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse koosseisus ettenähtud ametikohal töötav inimene
Similar meaning
Usage examples
  • Ministeeriumi kõrged ametnikud.
Collocations
Adjectives
kohalikud ametnikud
Ministeerium peab tähtsaks, et volitatud ametnikud kannaksid vastutust ka avalikkuse ees.
Nouns
Koondatavate ametnike arvelt tahab Tallinna linnavalitsus tõsta teiste ametnike palka.
Välisfirmade tegevust takistavad aga bürokraatia, ametnike omavoli ja korruptsioon.
Välisfirmade tegevust takistavad bürokraatia, ametnike omavoli ja korruptsioon.
Riigikassa puudujäägi põhjus peitub üha suurenevas ametnike armees.
Nüüd on ta omavalitsuse ametnik, kes eraettevõtlusse sekkuda ei saa.
hulk ametnikke rida
Eestis teab salastatud läbirääkimistest vaid väike hulk ametnikke.
On terve rida ametnikke, kes on ennast väga tugevalt poliitiliselt määratlenud.
Poliitikud ja ametnikud ei oska otsustada, mida peaks tegema.
Verbs
Ametnikud kinnitavad, et kompromisse otsitakse niikaua, kuni kõik on rahul.
Vääritu tegu diskrediteerib ametnikku ja ametiasutust.
Tragöödias hukkunud inimeste omaksed süüdistasid ametnikke ebakompetentsuses.
Politsei kahtlustab ametnikke ametiseisundi kuritarvitamises.
Prepositions and postpositions
Ametnike sõnul ei ole maamaksu suurus veel paigas.
Collocations
1.1
(avalikus sektoris töötava kontoritöötaja kohta, ka paberitöö ja asjaajamisega tegeleva töötaja kohta üldisemalt)
Similar meaning

Word forms

Inflection Type 25

ametnik ametnikud
ametniku ametnike ( ~ ametnikkude )
ametnikku ametnikke ( ~ ametnikkusid )

Etymology

kirjakeele sõna
  • ametnik ( F. R. Kreutzwald 1863 )

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as first component not available

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...