jõukamasse või haritumasse kihti kuuluv, käitumiselt ja välimuselt peen mees (ka kõnetlussõnana)

isand, käskija (nt mõisnik talupoegade suhtes või peremees teenijate suhtes)

(hispaaniakeelsetes maades mehe kohta, ka viisaka kõnetlussõnana:) härra, isand

(itaaliakeelsetes maades mehe kohta, ka viisaka kõnetlussõnana:) härra, isand

inimene, kes valitseb, on kellegi peremees või käskija

jõukamasse või haritumasse kihti kuuluv, soliidne, lugupeetud mees (vahel ka irooniliselt, naljatlevalt öelduna)

(endisajal kõrgemast soost) abielumees (ka kõnetlussõnana)

kellegi isand, peremees või valitseja; see, kel on voli korraldusi, käske anda

jõukamasse või haritumasse kihti, härrade sekka kuuluv mees

mõisnik või tema perekonnaliige (vahel kasutatud ka mõne mõisateenija kohta)

(mustanahaliste kõnepruugis:) (valge) isand, orjapidaja

• substantive

(prantsuskeelsetes maades mehe kohta, ka viisaka kõnetlussõnana:) härra

(hrl halvustavalt või pilkavalt härra, end peenelt käituvaks pidava mehe kohta)

• substantive