Meeleolu on neljas isiksuse koostisosa ja sõltuvusliku tekkimise ahela teine lüli. Meeleolud tekivad varasemate (ka eelmiste elude) tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meeleolude osakaalu. Ka hinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest. India traditsioonilises ühiskonnas tähendas meeleolu mõiste aluseks olev sõna saṃskāra kakskordsündinute rituaale, mis on seotud inimese elu pöördeliste sündmustega, nagu sünd, täiskasvanuks saamine, abiellumine ja matus.
