et

valge iminõges

1

Erialasõnastikud

Botaanika terminibaas

ID 1134718 Viimati muudetud 14.01.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond taksonoomiasüstemaatiline botaanika

Mesindusleksikon

ID 481854 Viimati muudetud 05.12.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • huulõieliste sugukonda kuuluv, 20–60 cm kõrgune, roomava risoomiga püsikrohttaim
Hea teada
  • Vars sirge, lihtne, harva harunenud. Õitseb aprillist septembrini. Õied valged, kollakas või määrdunud-valged, mõnikord mustade täpikestega, peaaegu raotud, üksteisest eemalseisvates kännastes, mis paiknevad ülemiste lehtede kaenlas. Hea nektari ja õietolmutaim. Nektarieritus kõigub väga suurtes piirides ja sõltub kasvukoha mullastikust, veerežiimist ja õhutemperatuurist. Hektari kohta võib eritada 100–540 kg nektarit, mille suhkrusisaldus kõigub 30–50% piirides. Ühe taime nektaris sisaldub keskmiselt 5 mg suhkrut. Kasvab lehtmetsades, metsaservadel, põõsastikes, hekkides, jäätmaadel aga ka umbrohuna aedades ja elamute läheduses. Kollaste ja laiguliste lehtedega vorme kasvatatakse ka ilutaimedena. Peale valge iminõgese kasvab meil veel rannikualadel täpiline iminõges (L. maculatum), mille meeproduktiivsus on kuni 124 kg/ha, ja verev iminõges (L. purpureum), mille meeproduktiivsus on 56 kg/ha. Viimati nimetatu on ka põllu- ja aiaumbrohi. Verev iminõges õitseb juunist oktoobrini. Üks õis eritab 1–1,5 mg suhteliselt madala (15–17%) suhkrusisaldusega nektarit.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...