Vars sirge, lihtne, harva harunenud. Õitseb aprillist septembrini. Õied valged, kollakas või määrdunud-valged, mõnikord mustade täpikestega, peaaegu raotud, üksteisest eemalseisvates kännastes, mis paiknevad ülemiste lehtede kaenlas. Hea nektari ja õietolmutaim. Nektarieritus kõigub väga suurtes piirides ja sõltub kasvukoha mullastikust, veerežiimist ja õhutemperatuurist. Hektari kohta võib eritada 100–540 kg nektarit, mille suhkrusisaldus kõigub 30–50% piirides. Ühe taime nektaris sisaldub keskmiselt 5 mg suhkrut. Kasvab lehtmetsades, metsaservadel, põõsastikes, hekkides, jäätmaadel aga ka umbrohuna aedades ja elamute läheduses. Kollaste ja laiguliste lehtedega vorme kasvatatakse ka ilutaimedena. Peale valge iminõgese kasvab meil veel rannikualadel täpiline iminõges (L. maculatum), mille meeproduktiivsus on kuni 124 kg/ha, ja verev iminõges (L. purpureum), mille meeproduktiivsus on 56 kg/ha. Viimati nimetatu on ka põllu- ja aiaumbrohi. Verev iminõges õitseb juunist oktoobrini. Üks õis eritab 1–1,5 mg suhteliselt madala (15–17%) suhkrusisaldusega nektarit.
