Kirikutes, kus konfirmatsiooni mõistetakse sakramendina (eelkõige õigeusk, vanad idakirikud, katoliiklus), on selle talituse tuumaks Püha Vaimu anni edasiandmine ristitud inimesele käte pealepanemise, tema püha õliga salvimise ja sõnade „Püha Vaimu anni pitser“ lausumise kaudu. Õigeusu ja vanades idakirikutes toimub sakramentaalne salvimine alati vahetult pärast ristimistalitust. Katoliku kirikus lapsena ristitute puhul toimetatakse sakramentaalne kinnitamine usuteadlikku ikka jõudes. Konfirmatsioon avab inimesele ligipääsu ülejäänud sakramentidele, tehes temast kiriku täieõigusliku liikme. Protestantlikes kirikutes, kus ristitakse väikelapsi, nt luterlikus ja metodisti kirikus, konfirmeeritakse (leeritatakse) leerikursuse läbinuid ning selle talituse sisuks on ühelt poolt ristitu avalik tunnistus oma usust ja teiselt poolt palve Püha Vaimu väljavalamise eest ning Jumalalt ristimises saadud andide kinnitamine.
