Aja jooksul on mesinikud välja mõelnud väga mitmesuguse konstruktsiooniga sülemikke, kuid põhimõtteliselt võib neid jagada kaheks a) raamideta sülemikud ja b) raamidega sülemikud. Raamideta sülemikud kujutavad endast väga mitmesuguse kujuga ja erinevast materjalist 15–20-liitrise mahutavusega kaste või silindreid, mis on varustatud traatvõrguga kaetud ventilatsiooniavadega. On vajalik, et üks ventilatsiooniava mõõtmetega vähemalt 10×10 cm paikneks sülemiku allosas ja teine sülemiku ülaosas või küljel. Sülemiku kaanes võib küll olla ventilatsiooniava, kuid kui sülem kobardub sülemiku kaane külge võib õhuvahetus osutuda puudulikuks. Sellepärast peab raamideta sülemiku küljel olema samuti üks ventilatsiooniava. Vanemas mesindusalases kirjanduses soovitatakse puidust või vineerist valmistatud sülemikud seest tumepruuniks või mustaks põletada. Riidest või muust põletamist mittetaluvatest materjalidest sülemikud aga seest musta riidega üle tõmmata. Raamideta sülemikku kasutatakse ainult sülemite mahavõtmiseks ja nende lühiajaliseks hoidmiseks.
