Kärjekoi vastsed toituvad peamiselt mesilaste vahas leiduvatest toitainetest, õietolmust ja nukukestadest, mistõttu kahjustavad enim just haudme all olnud kärgi. Esineb sagedamini kärjehoidlates, kuid emasliblikas tungib ka nõrkadesse peredesse ja muneb mesilaste poolt asustamata kärgedesse. Emasliblikas muneb ühte kohta kuni 200 muna. Munemiseks võib kärjekoi kasutada ka pragusid taru seintes või põhjas. Kärjekoi mune võib leida ka tarulangetises, kui see on jäänud tarust koristamata. Suur kärjekoi muneb ka puhastamata raami- ja vaheliistude vahele. Kui raamide traatimiseks on raamide liistudesse puuritud üle 3 mm läbimõõduga augud, siis kasutab emasliblikas ka neid auke munemiseks. Optimaalne temperatuur munade ja röövikute arenguka on +31°C. Munadest kooruvad 7–10 päeva jooksul kollakasvalged röövikud, kes asuvad toitu otsides kärgi kahjustama. Edasi liikumisel katavad kärjekoi vastsed oma käigud siidisarnase valge võrgendiga, millega kaitsevad ennast mesilaste eest. Vastsete areng võib kesta kuni 2 kuud, mille jooksul nad teevad läbi täismoonde. Nukkumine toimub tavaliselt väljaspool kärjeraame, kas taru seintel, põhjal või taru lael kollakasvalgetes kookonites. Sõltuvalt temperatuurist kestab nukkumine 5–15 päeva. Kogu areng munast kuni täiskasvanud liblikani kestab keskmiselt 50–57 päeva.
