et

süüdimatus

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 18.03.2024

Meanings

1
psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega selle eest vastutama

Translations

Usage examples
  • Süüdimatuse meditsiinilised kriteeriumid.
1.1
kuritegu toime paneva isiku vaimne vastutusvõimetus, võimetus süüd tunda

Translations

Compare
Usage examples
  • Rootsi karistusõigus ei tunne süüdimatuse mõistet.
1.2
vastutusvõimetus või mõtlematus, oma tegudega hrl halbade tagajärgede põhjustamine

Translations

Usage examples
  • Pankade süüdimatus on ületanud igasugused piirid.
  • Lapselik süüdimatus.

Word forms

Inflection Type 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

süüdimatus süüdimatused
süüdimatuse süüdimatuste
süüdimatust süüdimatusi

Inflection Type (9)

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

süüdimatus süüdimatused
süüdimatuse süüdimatuste
süüdimatust süüdimatuseid

Etymology not available

Related words

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

More similar words

Possible translations

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...