ühesuguste tunnustega organismide liigisisese rühmitamise üksus
Hea teada
Mõistet kasutatakse mitmes tähenduses. Geograafiline rass ühtib enamikel juhtudel alamliigiga, ökoloogiline rass aga kohaliku populatsiooniga. Euroopa meemesilase alamliiki Apis mellifera mellifera L. kuulub viis rassi.
1) Apis mellifera, mellifera lehzeni (euroopa meemesilase) põhjarass. Tume pruunikasmust, teistega võrreldes lühemate suistega, väga vastupidav karmides ilmastikutingimustes. Säilinud üksikuis kohtades Skandinaavia põhjaosas. Võimalik, et on esinenud ka Eestis.
2) Apis mellifera, mellifera, mellifera – tumerass. Põhja-Euroopas laialt levinud põhirass, kuhu kuulus nähtavasti ka suurem osa eesti mesilaste asurkonnast. Tänapäeval puhtana säilinud vähestes kohtades Euroopas.
3) Apis mellifera, mellifera carnica kraini rass. Saanud oma nimetuse Sloveenias asuva maakoha järgi. Levinud peamiselt Balkanimaades ja Austrias. Levitatud praeguseks kogu maailmas. Paljude ristandite ja liinide põhikomponent. Tume, hõbehallide või pruunikate karvavöötidega. Suised pikemad kui eelmistel. Rahulik. Varase kevadise algarenguga, kuid suhteliselt suure sülemlemistungiga.
4) Apis mellifera, mellifera ligustica itaalia rass. Eristub teistest tagakeha kollase karvastiku tõttu. Pärit kitsast levialast Alpide jalamil. Algselt oli levinud Põhja-Itaalias ja Šveitsis. Viimastel aastakümnetel väga intensiivselt levitatud. Loomult rahulik, hea meetootja ja tolmeldaja. Suhteliselt sülemlemiskaine, kuid väga varajase kevadise arenguga, mistõttu hakkab juba veebruarikuus välja kippuma. Võrdlemisi hästi aklimatiseerunud Soomes.
5) Apis mellifera, mellifera caucasica kaukaasia rass. Väheldane, halli karvastikuga ja pikkade suistega mesilane. Pere suhteliselt väikene, väga rahumeelne, kuid tugeva vargus- ja sülemlemisinstinktiga. Toodud 50-ndate aastate algul ka Eestisse, kuid talvitus siin halvasti. Kogub palju taruvaiku. Meie tingimustesse ei sobinud.
Praktikas nimetatakse rasse tihti tõugudeks. Saksa professori F. Ruttneri arvates võib rasse pigem nimetada alamliikideks, mitte aga tõugudeks.
koduloomade isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ja kodustamise ning pidamisega kaasnevad ühtsed pärilikud omadused
Hea teada
Tõu põhiliseks tunnuseks on püsivad majanduslikud omadused. Mesilastel klassikalises mõistes tõud puuduvad. Esiteks: mesilane ei ole koduloom (mesilast ei ole keegi kunagi kodustanud) ja mesilast ära lennanud sülem pöördub looduses tagasi oma ürgse eluviisi juurde. Meil nimetatakse rasse ekslikult tõugudeks. Mõnikord kiputakse tõugudeks nimetama ka rasside ristamisel saadud hübriide. Aafrikas (välja arvatud troopilised alad) eristatakse kümmet erinevate tunnustega mesilaste rassi, troopilises Aafrikas 8, Lähis-idas 7 ja Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Aafrika põhjarannik) 9 rassi. F. Ruttneri arvates võiks rasse nimetada ka alamliikideks, mitte aga tõugudeks.
