Pihti vastu võtval vaimulikul on rangelt keelatud pihtijat reeta sõnadega või mingil muul viisil. Eesti Vabariigi kirikute ja koguduste seadus (2002, §22) annab pihisaladusele kaitse: „Vaimulik ei või avaldada temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatut, samuti isikut, kes erapihil või hingehoidlikul vestlusel käis.” Roomakatoliku kirikus kinnitati pihisaladuse põhimõtet kirikukogu autoriteediga Lateraani IV kirikukogul 1215. aastal. "Codex Iuris Canonici" (1983) sätestab pihisaladuse pidamise asjaolud: näiteks pihisaladuse otsesel rikkumisel pihiisa ekskommunitseeritakse tema süüteo tõttu, kaudse rikkumise korral aga karistatakse vastavalt süüteo raskusele; otsese rikkumisega on tegu siis, kui öeldakse välja pihilise nimi või on tema isik tuletatav mingite asjaolude kaudu.
