Ratnakūṭa suutrad on tõenäoliselt loodud ajavahemikus 1.–3. saj, kuid kogumik täismahus pandi kokku mõnevõrra hiljem. Kindlalt on teada selle olemasolu 8. saj, mil Lõuna-Indiast pärit Bodhirutši (skr bodhiruci) viis selle Hiinasse ja tõlkis hiina keelde. Tervikuna ongi Ratnakūṭa kogumik olemas ainult tiibeti- ja hiinakeelses tõlkes; vaid neli suutrat on säilinud sanskritis. Nagu paljude teiste mahajaana suutrate, on ka Ratnakūṭa, eriti selle vanimate osade, põhiteemaks bodhisattva kui inimtüübi ja tema toimimise käsitlemine. Ratnakūṭa erinevad suutrad hõlmavad paljusid budismis olulisi teemasid alates vinajast ning lõpetades tühjuse, ületava mõistmise, vahendite valdamise ning Amitābha ja Akšobhja buddhaväljade kirjeldamisega. Tänapäeval on see andnud alust nimetada Ratnakūṭa't mahajaana entsüklopeediaks.
