Kodukäijakujutelmad kipuvad kohati segunema kummitusolenditega seotud arusaamadega. Saksa etnoloogi Leander Petzoldti sõnul on varjukujudena ilmuvate kummituste ning kodukäijate erinevus see, et viimased on “elavad laibad”, st inimesed, kes on surnud ebaloomulikku surma või end koormanud mingi süüteoga ja peavad seetõttu rahu leidmata teo toimepanemise paika tagasi pöörduma (Petzoldt, Hiiemäe 2010). Uuemates uurimustes eristatakse ebaehtsaid ja ehtsaid kodukäijaid. Ebaehtsate kodukäijate hulka kuuluvad surnud, kes annavad endast märku vahetult pärast surma, liigutavad end veel enne matust, ja teisalt need, kelle rahu häiritakse (nt hauaröövi käigus, välja manamise käigus) ja kes ennast selle vastu kaitsevad. Ehtsate kodukäijate hulka kuuluvad surnud, kes külastavad inimesi unenäos ja võivad ilmuda kehalisel kujul.
