Arusaam ülesvõtmisest pärineb kirjast tessalooniklastele: „... esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu ...” (1Ts 4:16–17). Ülesvõtmine on oluline kontseptsioon protestantlikus evangelikaalses teoloogias, mis lähtub dispensatsionalistlikust piiblitõlgendusest. Teistes kristlikes vooludes seda enamasti esile ei tõsteta. Evangelikaalses teoloogias on enim levinud uskumus, mille kohaselt toimub ustavate koguduseliikmete kehaline ülesvõtmine ühekordse äkilise sündmusena Kristuse niinimetatud esimese taastuleku ajal enne lõpuaja suuri kannatusi, kuid esineb ka teistsuguseid tõlgendusi (näiteks kristlaste järk-järguline ülesvõtmine pikema ajaperioodi vältel).
