fi

pyhittäminen

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741788 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> dogmaatika
  • kellegi või millegi rituaalne eraldamine Jumalale pühaks otstarbeks
Hea teada
  • Kuna Jumal on püha, siis peab ka kõik temaga otseselt seostuv saama pühaks, s.t eriliselt puhtaks ja väärikaks. Vanas Testamendis oli pühitsetud kõik, mis kuulus jumalateenistuse juurde kogudusetelgis ja templis. Pühitsetut ei tohtinud võtta sekulaarsesse tarvitusse. Jumala silmis oli kogu Iisraeli rahvas määratud ja kutsutud pühitsetuks, s.t Jumalale kuuluvaks, muudest rahvastest eraldatuks (5Ms 7:6; 14:2). Uues Testamendis kandub pühitsuse nõue üle kirikule. Kõik, kes on vastu võtnud Kristuse lunastuse, on seega ostetud Jumalale ja on pühitsetud tema rahvaks (vt 1Kr 1:2). Kiriklikus kõnepruugis pühitsetakse liturgiat ja sakramente ning ka esemeid ja hooneid jumalateenistuse tarbeks (vrd ’õnnistamine’). Liturgilises keeles kasutatakse sõna „konsekratsioon“ armulaualiturgial seoses leiva ja veini muutmisega Kristuse ihuks ja vereks.
pühitsemine eelistatud
Näited
  • Rootsi kirikupea osalemine Eesti ja ka Läti piiskopi pühitsemisel tähendas seda, et mõlemas kirikus taastati apostlikus järjepidevuses seisev piiskopiamet.
konsekratsioon
Näited
  • Seadmissõnade lugemisega leiva ja karika üle toimub armulaua konsekratsioon.
Hea teada
  • Etümoloogia: ld consecratio 'pühitsemine, pühendamine'
Weihe

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad