teoloogia haru, mille keskmes on kogudusetööks ja hingehoiuks vajalike praktiliste oskuste arendamine ja nende teoloogiliste aluste õpetamine
Hea teada
Pastoraalteoloogiat on vahel mõistetud praktilise teoloogia sünonüümina, kuid nüüdisajal on pastoraalteoloogia pigem üks praktilise teoloogia valdkondi. See keskendub eelkõige kogudusevaimuliku igapäevasele tööle ja elukogemusele, püüdes anda talle vajalikud oskused ja teadmised, et ta oskaks toime tulla väga erineva taustaga üksikisikute ja gruppidega, viies Jumala sõna ja armu inimesteni just neile arusaadaval ja neid puudutaval viisil. Selleks kasutab pastoraalteoloogia mitmete teiste teoloogiliste distsipliinide (nt homileetika, katehheetika, liturgika, sakramentaalteoloogia), kaasa arvatud ka sotsiaalteaduste (nt religioonipedagoogika, -psühholoogia, -sotsioloogia) meetodeid ja tulemusi. Praktiliste tööoskuste andmise kõrval peab pastoraalteoloogia oluliseks ka nende oskuste teoloogilist põhjendamist ja seoste loomist teoloogia teoreetiliste valdkondadega.
