Läänekirkus, kus pühapäevi paastupäevadena ei arvestata, algab 40-päevane paast tuhkapäeval, mis on kolmapäev enne paastuaja 1. pühapäeva (6 nädalat enne ülestõusmispühi). Õigeusu tavas on suure paastu alguseks esmaspäev pärast andeksandmise pühapäeva (7 nädalat enne ülestõusmispühi), 40-päevane paast kestab palmipuudepühale eelneva, Laatsaruse laupäevani. Suur nädal alates esmaspäevast on veel rangema paastu aeg. Suurteks usupühadeks pikema paastuperioodiga valmistumine on iidne tava. See tähendab eelkõige vaimset valmistumist – palvet, meeleparandust, andeksandmist, almuseid – millele aitab kaasa toitumise, aga ka kõikide muude meeleliste naudingute piiramine. 40 päeva vältaval paastul on eeskujusid Vanas Testamendis (nt Mooses, Eelija), kuid suurimaks eeskujuks on Kristus, kes paastus 40 päeva kõrbes enne oma avaliku kuulutamistegevuse algust. Protestantlikes uskkondades ei ole paast kohustuslik ettekirjutus.