et

paasa

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741511 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> Piibel
  • juutide tähtsamaid pühi, millega tähistatakse Egiptuse orjapõlvest pääsemist
Hea teada
  • Heebrea sõna pesaḥ viitab 2Ms 12:22-23 kirjeldatud ööle, mil surmaingel tappis kõik Egiptuse esmasündinud, kuid möödus iisraellaste kodadest, kelle uksepiidad olid märgistatud lambaverega. Alles see nuhtlus sundis vaaraod lubama Iisraeli rahval Egiptusest lahkuda. Paasapüha pidustused algavad 14. niisanil (juudi kalendri kuupäev, mis laias laastus langeb märtsi lõppu või aprilli algusesse) ning lõpevad 21. niisanil. Vana Testamendi ajal ohverdati tall ja söödi hapnemata leiba; hilisemal ajal asendus ohvriteenistus ühise rituaalse õhtusöögiga, mille osaks on sümboolsed toidud, mis meenutavad Egiptuse orjapõlve ja sealt vabanemist ning terve nädala vältel ei tohi süüa midagi haputaignast valmistatut, vaid üksnes hapnemata leiba (matsa). Kristlaste jaoks on tõeline paasatall Jeesus Kristus, kes surmati samal päeval, mil templis tapeti paasatalle. Sel põhjusel nimetatakse kristlikus traditsioonis (eriti õigeusus) paasapühaks ülestõusmispüha.
paasa eelistatud
Hea teada
  • Etümoloogia: hbr פסח pesaḥ 'säästma, kaitsma'
pesah tsitaatsõna
Pessa'h
Pessach
Passa
Passah
Paschafest
Песах

Kristluse sõnastik

ID 742246 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • vanim kristlik püha, millega tähistatakse Kristuse surnuist ülestõusmist kolmandal päeval pärast ristisurma
Hea teada
  • Ülestõusmispüha on liikuv püha, mida pühitsetakse esimesel pühapäeval pärast kevadisele pööripäevale järgnevat või sellega ühte langevat täiskuud. See kõikumine põhjustab ka teiste ülestõusmispühadega seotud pühade liikumise. Jeesus löödi risti juutide paasapüha eelõhtul. Kui juutide paasat peeti Egiptuse orjapõlvest vabanemise auks ja mälestuseks, siis kristlaste paasat peetakse inimkonna patu ja surma orjusest vabanemise auks: Kristus suri, kuid tõusis surnuist ja saavutas surma üle võidu. Vana tava kohaselt eelneb ülesõusmispühadele neljakümnepäevane paastuaeg, mil liha ei sööda; ülestõusmispühadest on jälle liha lubatud – siit ka rahvapärane nimetus ”lihavõtted”.
ülestõusmispühad
Näited
  • Levinud traditsioon, mille juured ulatuvad eelkristlikku aega ja usundisse, on lihavõttemunade värvimine, mistõttu rahva- ja lastepäraselt nimetatakse ülestõusmispühi sageli ka munapühadeks.
Pascha

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...