2Ms 12:5 jj järgi oli paasatalle veri iisraellaste kodade uksepiitadel märgiks, et need kojad jääks Egiptuse esmasündinute surmamise nuhtlusest puutumata. Nii sümboliseeris paasatalle veri juutidele Egiptuse orjapõlvest vabastamist. Tall pidi olema aastane, isane ja veatu. Eksiilijärgses juutluses tapeti paasatalled templi eesõues pühadele eelneval päeval, keskpäeva ja päikeseloojangu vahel. Terve tall praeti luid murdmata ning seda söödi kas kodudes või palverändurite gruppides osadussöömaajana päikeseloojangu ja kesköö vahelisel ajal. Kristlikus traditsioonis nähakse paasatalle ohverdamises ettetähendust Kristuse ohvrisurmale: Kristus suri ristil just sel ajal, kui templis tapeti paasatallesid; paasatalle veri vabastas juudid Egiptuse vangipõlvest, Kristuse veri aga vabastab lõplikult patu orjusest.