Apostel Bartolomeus oli üks Jeesuse 12 jüngrist. Tema mälestuspäeva tähistatakse läänekirikus 24. augustil, idakirikutes 11. juunil (koos apostel Barnabasega) ja 25. augustil. 9. sajandist pärinev traditsioon samastab Bartolomeuse Naatanaeliga, kellest on juttu Johannese evangeeliumis. Pärimuse kohaselt käis apostel Bartolomeus misjoniretkedel Indias, Etioopias, Mesopotaamias, Partias (tänapäeva Iraanis), Lükaoonias (tänapäeva Türgis) ja Armeenias ning hukati märtrina Armeenia kuninga venna käsul – löödi risti, seejärel nüliti elusalt ning viimaks löödi pea maha. Pühaku säilmed toodi aastal 983 Lipari saarelt Rooma, kuhu rajati temale pühendatud basiilika. 11. sajandil sai Canterbury katedraal reliikviana pühaku käe, mis aitas kaasa tema populaarsuse levikule Inglismaal. Oma surmaviisi tõttu on Bartolomeus paljude nahaga seotud ametite patroon, samuti mitmete haiguste, eelkõige närvihaiguste patroon. Tema atribuudiks on nülgimisnuga. Eesti rahvakalendris tähistab pärtlipäev sügise algust, see on lõikus- ja külvipüha.
