Tüüpiline näide ordinaariusest on kohalik piiskop, kes omandab piiskopiametisse astudes automaatselt kirikliku võimu ehk jurisdiktsiooni oma piiskopkonna üle, seega saab temast selle piiskopkonna ordinaarius. Termin on kasutusel ainult läänekirikus, eriti roomakatoliku kirikus, kus ordinaariuse mõiste ja volitused on defineeritud kanoonilise õiguse koodeksis (CIC, can. 134). Lisaks paavstile ja piiskoppidele on katoliku kirikus ordinaariused ka piiskoppide asetäitjad ehk generaalvikaarid ja piiskoplikud vikaarid ning mitmete ekstraterritoriaalsete kiriklike üksuste juhid, näiteks orduülemad, ordinariaatide ja personaalprelatuuride juhid. Abipiiskopid ei ole ordinaariused, kuna nende võimu ja ülesanded on neile delegeerinud piiskopkonda valitsev piiskop.
