et

oimetu

1 omadussõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 29.09.2025

Tähendused

1
(löögist, põrutusest) meelemärkusetu või uimane, liikumisvõimetu; (väsimusest vms) jõuetu, nõrk, üsna tegutsemisvõimetu
Sarnase tähendusega
Näited
  • Lööklaine lõi ta oimetuks.
  • Ülipika päeva lõpuks olime nii oimetud, et magamagi ei jaksanud roomata.
1.1
(üllatusest vms) segane, uimane

Tõlkevasted

Näited
  • Õnnest oimetu.
  • Kiivusest oimetu naine.

Sõnavormid

Muuttüüp 1

oimetu oimetud
oimetu oimetute
oimetut oimetuid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...