Standardkeelt kui korrastatud keelekuju on harilikult vastandatud vabamale keelekasutusele, nt kõnekeelele. Kirjakeelenormingud hõlmavad õigekirja ja morfoloogiat. Vt ka EKI teatmikust ptk „Keelekorralduse teisenemine“.
Näited
Saama-konstruktsioone on soovitatud normikirjakeeles pigem vältida.
Tundub, et praeguse aja prestiižne eesti keele register on ikka edasi normikirjakeel, mis on küll veidi kaldu bürokraatiakeele suunas.
