Nimekorralduslikus tähenduses on tegemist väljakujunenud mudeliga, milline nimesüsteem on ja saab olla, nt millised osad peavad kuuluma isiku täisnime koosseisu, millised on naiste ja meeste nimed jne. Kohanimede korral samamoodi: millised kohanimekategooriad peavad sisaldama liigisõna, milline peab olema asustusnime aluskääne jne.
Kohanimesüsteemide uurimises on tegemist käsitlusega, et nimesid ei moodustata mitte üksnes koha erijooni esile tuua püüdes, vaid nimeandjate meeles on juba valmis kohanimeleksikon, millest võetud nimesid antakse kohtadele, mis meenutavad mingis mõttes juba tuntud kohtasid või siis - teise keskse võimalusena - paiknevad juba tuntud nimega kohtade läheduses. Viimatimainitud võimalust nimetatakse võrsnimede loomiseks.
