Maailmas on loendatud ja määratud ligi 7600 liiki. Enam liike elab troopikas. Eestis esinevast 38 liigist on enam tuntud sipelgaperekonnad kuklased (15 liiki), keskmise suurusega punakaspruunid kuni mustad. Enamtuntud jällegi metsakuklased ja laanekuklased. Teiseks Eestis enamlevinud sipelgaperekonnaks on murelased (Lasius) – 7 liiki, värvuselt mustad, punased või kollased. Rautsikad (Myrmica) – 7 liiki, väikesed punakaspruunid valusasti torkavad sipelgad (rahvapäraselt „kusirautsikad“). Sipelgad on kõrgestiarenenud ühiselulised putukad. Põhilise osa sipelgaperest moodustavad töölised e töösipelgad. Töölised on tiibadeta ja välissugutunnusteta emasisendid. Nende tööks on haudme hooldamine, pesa ehitamine, toidu muretsemine jne. Pesa kaitstakse ühiselt, kui selleks tekib vajadus. Vaenlast ründavad sipelgad tugevate lõugadega ja sipelgamürgiga. Sipelgamürk on sipelgate tagakehas paiknevate mürginäärmete nõre, mis koosneb peamiselt 50–60%-lisest sipelghappest, mida pesa kaitvad sipelgad pritsivad tagakeha tipus paiknevast avast või süstivad astlaga (rautsikad). Sipelgaemasid on peres, sõltuvalt liigist, üks kuni mõnisada. Sipelgaemad peituvad tavaliselt pesa sügavuses, kus munevad suve jooksul kuni 25 000 muna. Vastsete areng kestab Eesti kliimas 3–4 nädalat.
