de

Ameise

1 naissugu

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 19.12.2025

Tähendused

kiletiivaliste seltsi kuuluv ühiseluline putukas

Tõlkevasted

Erialasõnastikud

Mesindusleksikon

ID 482243 Viimati muudetud 19.12.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
ant
  • sipelglaste sugukonda kuuluv kiletiivaline putukas
Hea teada
  • Maailmas on loendatud ja määratud ligi 7600 liiki. Enam liike elab troopikas. Eestis esinevast 38 liigist on enam tuntud sipelgaperekonnad kuklased (15 liiki), keskmise suurusega punakaspruunid kuni mustad. Enamtuntud jällegi metsakuklased ja laanekuklased. Teiseks Eestis enamlevinud sipelgaperekonnaks on murelased (Lasius) – 7 liiki, värvuselt mustad, punased või kollased. Rautsikad (Myrmica) – 7 liiki, väikesed punakaspruunid valusasti torkavad sipelgad (rahvapäraselt „kusirautsikad“). Sipelgad on kõrgestiarenenud ühiselulised putukad. Põhilise osa sipelgaperest moodustavad töölised e töösipelgad. Töölised on tiibadeta ja välissugutunnusteta emasisendid. Nende tööks on haudme hooldamine, pesa ehitamine, toidu muretsemine jne. Pesa kaitstakse ühiselt, kui selleks tekib vajadus. Vaenlast ründavad sipelgad tugevate lõugadega ja sipelgamürgiga. Sipelgamürk on sipelgate tagakehas paiknevate mürginäärmete nõre, mis koosneb peamiselt 50–60%-lisest sipelghappest, mida pesa kaitvad sipelgad pritsivad tagakeha tipus paiknevast avast või süstivad astlaga (rautsikad). Sipelgaemasid on peres, sõltuvalt liigist, üks kuni mõnisada. Sipelgaemad peituvad tavaliselt pesa sügavuses, kus munevad suve jooksul kuni 25 000 muna. Vastsete areng kestab Eesti kliimas 3–4 nädalat.
  • Paljude liikide vastsed nukkuvad kookonis, mida rahvapäraselt nimetatakse sipelgamunadeks. Vähemalt kord aastas kasvatatakse tugevates peredes põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast paaritumist isased hukkuvad, emastel murduvad tiivad ja nad asutavad uusi pesasid või tungivad olemasolevatesse. Ühel sipelgaperel võib olla mitu pesa ja hulk peresid võivad moodustada kolooniaid, kus perede tegevus on vastastikku sõltuv ja kooskõlastatud. Kasulike putukatena on tuntud kuklased, sest nad reguleerivad metsakahjurite arvukust. Samas võivad kuklased rünnata ka metsa viidud mesilasperesid. Massilise kuklaste ründe puhul võivad pered isegi hukkuda. Sipelgate poolt tekitatava kahju vältimiseks soovitatakse tarusid mitte asetada sipelgate väljakujunenud liikumise radadele. Nõrgema ründe korral seotakse taru jalgade ümber liimivööd, asetatakse taru jalgade alla kasutatud mootoriõliga konservikarbid, pannakse taru põhja alla sellest igalt poolt 10–15 cm üleulatuv polüetüleenkile, mille servad painutatakse alla. Massilise ründe korral need abinõud ei aita ja pere tuleb teisaldada.
ant
Ameise
naissugu

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.