Moismi õpetused on talletatud koguteoses Mozi. Mozi lõi tugeva ja hästi organiseeritud ühiskondliku liikumise, mis kujunes sõdivate riikide ajastu (475–221 e.m.a) mõjukaimaks koolkonnaks. See esindas peamiselt alamate rahvakihtide (väikemaapidajad, käsitöölised, kaupmehed) huve ja seisukohti. Moism vastandus paljuski konfutsianismile, mida pidas õilsa ideaali esiletõstmise ja peresuhete rõhutamise tõttu liiga elitaarseks ning erapoolikuks. Moism kritiseeris konfutsianiste, sest need austasid kombeid ja muusikat, mis moistide arvates olid ühiskonnale tarbetuks luksuseks ja isegi inimeste kõlbluse rikkujateks. Moismi ühiskondliku eetika aluseks olid ‘üleüldise armastuse’ (hn jian’ai) ja vastastikuse kasu (hn li) põhimõtted, kuulutades inimeste võrdsust, sõltumata nende päritolust või sugulusastmest. Riigikorra ideaaliks oli tugeva keskvõimuga riik, mida valitseb peamiselt oma eeskujuga õnnis (hn sheng) valitseja, kes kehtestab normid ja seadused (hn fa). Vajadusel peab valitseja aga rakendama ka karistusi ja autasusid. Rahva kõlblust ja kuulekust aitab hoida jumalate ja vaimude austamine. Moism pidas au sees lihtsaid eluviise ja taunis kulukaid rituaale. Hilisem moism (3. saj e.m.a) tegeles palju loogika ja teadmiste süstematiseerimise, samuti rakendusteaduste (eriti sõja- ja inseneriteaduste) arendamisega. Moism kui koolkond hääbus 3. saj lõpuks e.m.a, selle vaated avaldasid tugevat mõju legismile.