Pea on tal tunduvalt suurem, kui herilasel ja varustatud tugevate suistega. Tagakeha on erk-kollane, mustade vöötidega. Ema-mesilashunt uuristab oma 25–40 päeva kestva elu jooksul lagedale, rohukamarata maapinda 4–8 pesa. Igasse pessa paigutab ta 3–8 surmatud mesilast. Ta muneb ainult ühe mesilase rindmikule muna. Kuna ükski teine putukas ei asenda mesilast mesilashundi vastse söödana, on mesilashundi elu ilma mesilasteta võimatu. Mesilashundi munast areneb vagel, kes läheb nukkuma, mis kestab umbes 10 kuud. Valmik väljub kevadel. Mesilasehunt toitub täiskasvanud mesilase meepõie sisaldisest, väljutades selle surmatud mesilase tagakehale surudes. Mesilasehunt ei ole Eestis eriti levinud putukas, kuid tema pesitsemiskohtade avastamisel mesila ligiduses, tuleb maapind üles harida ja külvata sinna sobivad kultuurid.
