juudi õpetlased, kes tegelesid heebrea pühakirja täpse edasiandmise ja selle häälduse kirjaliku fikseerimisega
Это интересно
Masoreetideks (hbr māsorā 'pärimus') nimetatakse 5.–11. sajandil heebrea pühakirja (mis ühtib suures osas kristlaste Vana Testamendiga) konsonantteksti ühtlustamise ja tõetruu edasiandmise ning selle teksti eri häälduste ühtlustamise ja ühtlustatud häälduse fikseerimisega tegelenud õpetlasi. Masoreetide seas kujunes välja kaks peamist koolkonda – läänepoolne (Palestiinas, eelkõige Jeruusalemmas ja Tiberiases) ja idapoolne (Mesopotaamias, eelkõige Suras, Nehardeas ja Pumbedithas). Lõpuks (8.–11. sajandil) jäi masoreetide seas domineerima läänepoolne Tiberiase koolkond, kelle tekstiversioon koos nende lisatud rõhkude, vokaalimärkide ja kommentaaridega sai judaismis üldkehtivaks. Masoreetide töö tulemust nimetatakse masoreetlikuks tekstiks.
