Kirikla on enamasti kogudusele kuuluv hoone, kus asuvad kogudusevaimuliku ja tema perekonna, vahel ka teiste koguduses teenivate vaimulike või ilmalike töötegijate elu-, töö- ja vastuvõturuumid. Sageli on kirikla ühtlasi kogudusemaja, kus toimuvad koguduse juhtorganite koosolekud, tegutsevad pühapäevakool ja mitmesugused ringid, asuvad köök, ruumid külaliste võõrustamiseks vms. Ajalooliselt kuulusid paljude kiriklate juurde ka maavaldused ja abihooned, mis olid mõeldud vaimulikkonna ülalpidamiseks ja mis kõik kokku moodustasid kirikumõisa. Sõna „pastoraat” on kasutatud eesti keeles nii kirikla kui ka kirikumõisa tähenduses.