et

manihheism

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 28.04.2026

Tähendused

3. sajandi pärsia õpetlase Mani õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend
Sünonüümid
Näited
  • Augustinust mõjutas Cicero, järgnesid Platon ja manihheism.

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 1156869 Viimati muudetud 28.04.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> religiooni ajalugu
manilus eelistatud
  • 3. sajandil tänase Iraani aladel tekkinud dualistlik usund, mis õpetas hea ja kurja igavest võitlust maailmas ning seadis eesmärgiks mateeriasse vangistatud hingede vabastamise
Hea teada
  • Manilus ehk manihheism on saanud nime oma rajaja, Sassaniidide riigis tegutsenud prohvet Mani (216–274/277) järgi, kes soovis luua universaalse maailmausundi, mis integreeriks endasse kõigi talle teadaolevate vanemate usundite tõed. Nii võttis manilus omaks elemente antiikusunditest, kristlusest, budismist, zoroasterlusest ja mujalt. Manilust võib pidada sünkretistlikuks gnostiliseks usundiks, kus puudub kristlikule Jumalale üheselt vastav kõikvõimas Absoluut ning kogu loodu on mõjutatud hea jumala (Valguse Kuninga) ja kurja jumala alatisest võitlusest. Inimene on oma olemuselt puhas rikkumatu hing, kuid see hing on vangistatud kurja mateeriasse, mis takistab tal seda tõelist olemust tunda. Mani õpetus annab hingele teadlikkuse oma päritolust, olemusest ja saatusest ning seeläbi ka lunastuse, võimaldades tal siirduda surma järel paradiisi, samal ajal kui teadmatuses vaevlevad hinged on määratud igavesti taassündima mateeriasse. Kehalisuse eitamine – range askeetlus – oli manilaste ideaal, kuid kohustuslik järgimiseks vaid vähestele valitutele. Manilaste tugev kirikuorganisatsioon, kristlike õpetuste integreerimine ja Kristuse tunnistamine ühe prohvetina muutis nad rivaaliks kristlikule kirikule, kuid 6. sajandiks suudeti nad suures osas Euroopast ja Ees-Aasiast välja tõrjuda. Mujal Aasias pidas manilus kauem vastu, kuid pidevate tagakiusamiste tõttu hääbus 10.–14. sajandil, püsides kõige kauem Hiinas. Manilust on peetud ka mitmete hereetiliste kristlike usuliikumiste (nt paulikaanide, bogomiilide ja katarite) otseseks või kaudseks mõjutajaks.
manilus eelistatud
Näited
  • Iraani tuumikalal, kus Mani oli veetnud suurema osa elust ja arendanud oma usundit, kaotas manilus 4. kuni 7. sajandini oma tähtsuse.
  • Manilus ei ole pälvinud maailmausundile kohast tähelepanu osalt sellepärast, et ta ei suutnud püsida maailmareligioonina kuni tänapäevani välja, ja osalt sellepärast, et tema laienemine toimus Kesk-Aasia, Lääne jaoks peaaegu tundmatu maailma kaudu.
manihheism
Näited
  • Manihheismi negatiivne hoiak materiaalse maailma suhtes tuleb samuti ilmsiks inimese loomise puhul.
manichéisme
Manichäismus
манихейство
манихеизм

Usundiloo terminibaas

ID 462857 Viimati muudetud 07.08.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • sünkretistlik religioon, mille looja oli 3. saj pärslasest õpetaja Mani
Hea teada
  • Manihheism sisaldas elemente zoroastrismist ja erinevatest gnostitsistlikest õpetustest. Manihheism oli levinud Rooma impeeriumi idaosas ja Pärsias kuni 5. sajandini. Varakristlikud autorid pidasid manihheismiga teravat teoloogilist väitlust.
manihheism
Hea teada
  • < Mani, ka manilus
Manichaeanism
Manichäismus

Sõnavormid

Muuttüüp 22e

manihheism manihheismid
manihheismi manihheismide
manihheismi manihheisme ~ manihheismisid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...