Lennuava peab olema piisavalt suur, et selle kaudu saaks toimuda ka taru ventileerimine. Lennuava peab vastama pesa suurusele. On kindlaks tehtud, et iga pesas oleva raami (kärje) kohta peab olema vähemalt 1 ruutsentimeeter lennuava. Lennuava välimiseks kõrguseks soovitatakse 10–20 mm. Üle 20 mm kõrgust lennuava on mesilastel raskem kaitsta suuremate sissetungijate eest, alla 10 mm kõrguse lennuava puhul aga halveneb taru õhuvahetus. Lennuavad võivad olla veel alumised ja ülemised. Alumise lennuava alumine serv on tavaliselt ühes tasapinnas taru põhjaga, ülemine aga paikneb umbes 10 cm raamide ülemistest liistudest madalamal. Ülemise lennuava olemasolu tagab suvel tarus parema ventilatsiooni. On täheldatud, et ülemise lennuavaga tarudest tulevad mesilased varem puhastuslendlusele. Samal ajal on ülemise lennuavaga tarudes talvituvatel peredel söödakulu 10–15% suurem kui alumise lennuavaga tarudes. On täheldatud ka seda, et alumise lennuavaga tarudes on pere talverahu sügavam. Seda seletatakse sellega, et mesilaste hingamisel erituv süsihappegaas on õhust raskem ja vajub allapoole, kuid aktiivse ventilatsiooni puudumisel väljub tarust halvasti. Süsihappegaasil on mesilastele uimastav mõju, mistõttu suurema süsihappegaasi sisaldusega õhus on mesilaste talverahu sügavam.
