Hingekella helistamine on vana kristlik komme, kuid eri piirkondades, uskkondades ja isegi kogudustes on sellega seotud traditsioonid erinevad (millal ja mitmel korral kella helistatakse, mitut kella kasutatakse, helina sagedus ja kõla jms). Vana tava kohaselt lüüakse hingekella esmalt koguduseliikme surmast teatamiseks, kuid nüüdisajal on see komme pigem hääbumas. Endiselt on üldlevinud hingekella löömine matuste ajal, kusjuures seal võib kell kõlada korduvalt (surnu kirikusse toomisel ja kirikust viimisel, matuserongkäigu ajal, hauda sängitamisel). Samuti võidakse hingekella lüüa surnute mälestamisel jumalateenistuse ajal või järel.
