Jumalat ja tema rahvast sidus vastastikune ustavusvanne. Iisraeli rahvaga sõlmitud leping kinnitati ohvrivere piserdamisega (2Ms 24:8). Suurt ohvritalitust korrati igal aastal. Kuigi rahvas taganes lepingust ja rikkus seadust korduvalt, jäi Jumal oma lubadustes kindlaks ja säästis rahvast hukkumast. Jeesuse Kristuse ohvriveri kinnitab uuendatud lepingut (Hb 8:6). Nüüd on lepingu vastaspool mitte ainult äravalitud Iisrael, vaid kogu inimkond. Uus ja igavene leping on päästeks igaühele, kes usub (Rm 1:16). Kirik kordab selle lepingu kinnitamist armulauaga jumalateenistusel, mis ühendab usklikke Kristuse toodud ohvriga (1Kr 11:25).