Eestis elab neli liiki (arukuklane, palukuklane, laanekuklane ja liivakuklane). Kuklased ehitavad okastest ja muust taimsest materjalist kuhilpesi, mille kõrgus võib ulatuda kuni 2 meetrini. Toituvad teistest putukatest, sealhulgas mitmesugustest metsakahjuritest, millega reguleerivad nende arvukust. Tarvitavad toiduks ka lehetäide magusat väljaheidet. Tungivad ka mesilastarudesse, kus toituvad surnud mesilastest, meest ja suirast. Massilise kuklaste tarru tungimise korral mesilaspere üsna kiiresti hävib. Kuna kuklased on Eestis looduskaitse all, siis nende pesi hävitada (nagu soovitatakse vanemas kirjanduses) ei tohi. Tõrjeks soovitatakse kasutada taru jalgade määrimist mitmesuguste haisvate ja kleepuvate ainetega (putukaliimiga). Samuti on soovitatud mitmesuguseid muid tõkkeid paigutada taru jalgade ümber või nende alla. Samuti ei ole osutunud kuigi tõhusaks mitmesuguste mineraalväetiste (superfosfaat, kaaliumkloriid) kuhilate paigutamine taru jalgade ümber. Kui avastatakse kuklaste massiline tungimine mesilastarudesse, siis on kõige efektiivsemaks osutunud tarude ümberpaigutamine mõnda teise kohta.
