Kuigi pühakute ühise mälestamise komme on olemas ka läänekirikus, on koond- ja üldmälestuse terminid omased idakirikule – õigeusu ja kreekakatoliku kirikutele, kus selliseid mälestuspäevi on arvukalt. Mitmed koondmälestused on seal üldkiriklikud (nt 12 apostli või oikumeeniliste kirikukogude isade koondmälestused), teisi aga tähistatakse eelkõige kohalikult, konkreetses piirkonnas, kirikus või kloostris (nt Eestimaa pühade, Petseri vagade isade või Karjala valgustajate koondmälestus). Kahel tähtsamal pühakul ja ühel inglil (neitsi Maarja, Ristija Johannes, peaingel Gabriel) on oma isiklik koondmälestuspäev – sellega eristatakse kogu nende elu ülistavat püha (Jumalasünnitaja koondmälestus 26. detsembril, Ristija Johannese koondmälestus 7. jaanuaril, peaingel Gabrieli koondmälestus 26. märtsil ja 13. juulil) nende konkreetseid elusündmusi tähistavatest pühadest.
