fi

kirkko

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741066 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • jumalarahvas, Kristuse poolt kokku kutsutud ja üheks liidetud ühiseks jumalateenistuseks ja usu tunnistamiseks
Hea teada
  • Ühisel jumalateenistusel ning armulauaosaduses väljendub jumalarahva ühtekuuluvus Kristusega ja üksteisega: „Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast” (1Kr 10:17). Jumalarahva ühendus Jeesuse Kristusega (1Ts 2:14) tuleb esile kohaliku koguduse jumalateenistuses. Martin Lutheri saksakeelses Piiblis on kreekakeelne ἐκκλησία tõlgitud Gemeinde ('kogudus'), selleks et vältida samas tähenduses sõna Kirche ('kirik') segiajamist paavstikirikuga. Sellisena on 'kogudus' leidnud koha ka eestikeelses Piiblis (nt 1Kr 15:9). Eesti õigeusu vanemas tavas ja usutunnistuses on 'kogudus' üleilmse kiriku tähenduses. Vatikani II kirikukogu konstitutsiooni „Lumen Gentium” järgi „sama Kristuse kirik on igal pool tõeliselt ligi õiguspärastes usklike kogudustes, mida Uus Testament ühenduses nende karjastega nimetab samuti kirikuteks”. Nüüdisaegse oikumeenilise dialoogi najal on vastandamine kogudus-kirik taandunud.
kirik
Näited
  • Vanakiriklikult loetletakse kiriku tunnustena tema ühtsust, pühadust, apostellikkust ja katoolsust.
  • Kristlik kirik pole olemuselt muud kui kõigi usklike ja pühade kogu.
kogudus
Näited
  • Õigeusu Kirik, ustavana üksmeelsele apostlikule pärimusele ja oma salasustekogemusele kannab ehedalt edasi kogumaapealset ja apostlikku Kogudust, nii nagu usutunnistus tunnistab ja kirikuisade õpetus kinnitab.
ristikogudus endine
Näited
  • Oh püha ristikogudus, kui armas oled sa! Me Jeesus on su lunastus, su ehitaja Ta. Üksainus kindel alus, mis seatud Jumalast. See alus Jeesus Kristus, jääb seisma igavest.
ecclesia
église
Gemeinde
Kirche

Kristluse sõnastik

ID 741067 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuõigus
  • ühise usutunnistuse ja kokkulepitud korra kohaselt tegutsev kristlik usuühendus
Hea teada
  • Kirik võib olla organiseeritud nii piirkondlikkuse põhimõttel (nt kihelkonnakirik) kui ka rahvustunnuse, keele, kultuuri või vaimulaadi põhjal. Esimese põlvkonna kristlaste koguduseelu iseloomustas kohati ka varaühisus (Ap 4:32), samuti suhtlusvõrgustik kogu Rooma maailma piirides (vt Rm 15:26–29) ning seesmine struktureeritus ametite järgi (1Kr 12:12–28). Kogudusi ühtse juhtimise all määratletakse kirikuna. Roomakatoliku kirik koosneb piiskoplikult juhitud osakirikutest ühenduses paavstiga. Õigeusu kiriku põhiüksus on piiskopkond (mõnel pool metropoolia); piiskopkonnad moodustavad kohaliku kiriku, mis on oma juhtimises iseseisvad. Luterlikud kirikud on enamasti piiskoplikult juhitud iseseisvad rahvuskirikud. Vabakiriklik traditsioon näeb kohalikke kogudusi autonoomsete ja isejuhtivate usklike ühendustena, kes moodustavad koguduste liidu ja osalevad kiriklikes struktuurides või muudes usuühendustes vabatahtlikult ja sõltumatuna.
kirik
Näited
  • Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on alates 16. sajandi usupuhastusest Eesti alal tegutsev luterlik kirik, kelle vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ristiusustamisega.
  • Kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel, valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
  • Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on autonoomne kirik, mis vastavalt 7.07.1923. aasta patriarhlikule ja sinodaalsele tomosele on kanoonilises ühenduses Oikumeenilise Patriarhaadiga ning selle kaudu kiriklikus osaduses kõigi maailma Õigeusu Kirikutega.
Rooma-Katoliku Kirik tegutseb Eestis Püha Tooliga sõlmitava kokkuleppe alusel.
ecclesia
église
Kirche

Kristluse sõnastik

ID 741068 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuarhitektuur
  • ehitis koguduse jumalateenistuste jaoks
Hea teada
  • Esimesed kristlased kogunesid jumalateenistusteks peamiselt kodudes, otseselt selleks tarbeks püstitatud hooneid on teada alates 3. sajandist. Kirikuruumi keskne koht on altar kui sümbol Kristuse kohalolust koguduse keskel ja koht armulaua pühitsemiseks. Kuna pühakoda on sakraalne ehitis, mis matkib taevast Jeruusalemma, on sellel taotluslikult eriomane atmosfäär ja pidulikkus. Kirik ehk jumalakoda ei ole Jumala eluase antiiktemplite ega isegi Jeruusalemma templi ettekujutuse kohaselt, kuna „Jumal ei ela templites, mis on kätega tehtud” (Ap 17:24). Jumalateenistuste tarbeks kujundatud ruum võetakse kirikuna kasutusele enamikus traditsioonides piiskopliku pühitsemise läbi; niisamuti ka lõpetatakse selle kasutamine vastava riitusega.
kirik
Näited
  • Peapiiskop pühitses sisse Saku Toomase kiriku.
Hea teada
  • Etümoloogia: kr κυριακόν 'Issandale kuuluv'
église
temple
Hea teada
  • protestantlus
Kirche
Gotteshaus
храм
костёл
Hea teada
  • katoliku
кирха
Hea teada
  • luteri

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad