Ilmikute hulka kuuluva vöörmündri ülesandeks on läbi ajaloo olnud koguduse või kirikukihelkonna majandusasjade korraldamine, sealhulgas vaeste abistamine ja kirikuvara hooldamine, kirikukorra järele valvamine ja sageli ka vaimuliku abistamine jumalateenistustel. Saksa keeleruumis kasutati sõna kaua aega samatähenduslikult kirikueestseisjaga, kuid varauusajal hakati neid ameteid seisuslikult eristama. Näiteks Balti kubermangude luterlikus kirikus oli vöörmünder 17.–20. sajandini aadliseisusesse kuuluva kirikueestseisja abiline. Erinevalt eestseisjatest valiti vöörmündrid talupoegade seast ja neid oli iga kirikukihelkonda kuuluva valla kohta üks. Õigeusus ja nüüdisajal ka luterluses nimetatakse vöörmündrit sageli kirikuvanemaks või koguduse vanemaks.