Kirikuaiaks nimetatav maatükk kuulub vahetult kirikuhoone juurde. Ajalooliselt võis see moodustada osa kirikumõisast või oli koos kirikuhoonega eraldi kinnistu. Kirikuaed oli sageli koguduse vaimulike ja liikmete matmispaik, mistõttu on see sõna paljudes keeltes (sh ka eesti keeles) kasutusel surnuaia sünonüümina. Aja jooksul kaotasid paljud kirikuaiad ruumipuuduse tõttu kalmistu funktsiooni, nüüdisajal on vanad kirikuaiad tihti kultuurimälestistena või omanäoliste looduslike koosluste tõttu kaitse all. Ka uute kirikute juurde rajatakse kirikuaedu, mis pakuvad võimalusi koguduseelu sündmusteks ja ühiseks ajaveetmiseks vabas õhus.
