et

kiik

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 21.09.2025

Tähendused

1
rippuv iste, mis on kinnitatud postide külge ning millel kiigutakse; pikk laud või palk, mis keskelt on toetatud postile ja mille otstele istudes kiigutakse
Sarnase tähendusega
Näited
  • Laps seisis kiigel püsti ja andis hoogu.
  • Kiige ühes otsas istus ema, teises poeg.
  • Ta polnud harjunud .. mängima parkides, kus kiiki ja liumägesid tuli jagada teiste lastega ..
Naabersõnad
nimisõnaga
Aga eestlase pendliks on ju küla kiik – ikka äärmusest äärmusesse ja vahel üle võlli ka.
Laest ripuvad alla ronimisredel ja kiik.
Parki tulevad kõikvõimalikud turnimispuud ja kiiged.
tegusõnaga
Laes ripub kiik.
Hoovi suure puu küljes kõigub kiik, mille all maapind on mustaks tallatud.
kiike ehitama
Kiiged ehitati puude vahele.
kiigele istuma
Sa istud kiigele ning hakkad hoogu tegema.
kiigel istuma
Tüdrukud istusid kiigel.
Naabersõnad
2
vananenud hrl korvi- või kastikujuline kiigutatav magamisase imikule või väikelapsele
Sünonüümid

Tõlkevasted

Näited
  • Laps magas rahulikult kiiges.
  • Laes rippus kiik lapsega.

Erialasõnastikud

Huviharidussõnastik

ID 753105 Viimati muudetud 10.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond mäng

Sõnavormid

Muuttüüp 22i

kiik kiiged
kiige kiikede
kiike kiiki ~ kiikesid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...