en

karate

1 [kəˈrɑː.ti] nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 11.03.2025

Tähendused

Ida-Aasiast pärinev relvata lähivõitluse ja enesekaitse viis, kus kasutatakse kiireid jõulisi käe- ja jalalööke

Tõlkevasted

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 737468 Viimati muudetud 21.08.2019
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond sport, vaba aegcombative sports - martial arts
  • Ida-Aasiast pärinev relvata lähivõitluse ja enesekaitse viis ning spordiala, kus kasutatakse kiireid jõulisi käe- ja jalalööke
  • unarmed martial-arts discipline employing kicking, striking, and defensive blocking with arms and legs
  • a Japanese sport or way of fighting in which people fight using their hands, elbows, feet, and legs
  • a Japanese system of self-defense without weapons, using studied hand and foot strokes capable of crippling or killing
Hea teada
  • Võistlejad on paljajalu ning kannavad pehmest riidest vabalt langevat riietust, jakk on kinni seotud värvilise vööga, mis näitab võistleja oskuse taset. Karatel on palju stiile, uuematest stiilidest treenitakse Eestis Kyokushinkai, Jyoshinmon Shorinryu ja Kudo karatet.
  • karate õpetamisel taotletakse peale kehaliste võimete arengu vaimset tasakaalu ja kõlbelist kindlust; ...; sportlikus karates eristatakse mitut võistlusala
  • Emphasis is on concentrating as much of the body’s power as possible at the point and instant of impact. Striking surfaces include the hands (particularly the knuckles and the outer edge), ball of the foot, heel, forearm, knee, and elbow. All are toughened by practice blows against padded surfaces or wood. Pine boards up to several inches in thickness can be broken by the bare hand or foot of an expert. Timing, tactics, and spirit, however, are each considered at least as important as physical toughening.
karate
Näited
  • Spordialade koefitsiendid: ... 2) capoeira, golf, jalgpall, ju-jutsu, judo, karate, kergejõustik, kickboxing, korvpall, kudo, käsipall, lauatennis (ka pimedate lauatennis), maadlus, poks , saalihoki, seinatennis (squash), sport chanbara, sulgpall, suusatamine (sh freestyle, lumelaud, murdmaasuusatamine, mäesuustamine, suusakahevõistlus ja suusahüpped), taekwon(-)do, Tai poks, võimlemine (ka akrobaatiline võimlemine), võistlustants, võrkpall (ka istevõrkpall), wu-shu - koefitsient 1,0; ...
  • Sportlik karate hõlmab kumite (vabavõitlus), kata (võitlus kujuteldava vastasega) ja tameshiwari (esemete purustamine jäsemetega).
karate

Huviharidussõnastik

ID 753038 Viimati muudetud 10.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond sport (tervise-, võistlus-, ekstreem-) ja võitluskunstid
  • Ida-Aasiast pärinev relvata lähivõitluse ja enesekaitse viis ning spordiala, kus kasutatakse kiireid jõulisi käe- ja jalalööke. Võistlejad on paljajalu ning kannavad pehmest riidest vabalt langevat riietust, jakk on kinni seotud värvilise vööga, mis näitab võistleja oskuse taset. Karatel on palju stiile, uuematest stiilidest treenitakse Eestis Kyokushinkai, Jyoshinmon Shorinryu ja Kudo karatet
Karate

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.
Skell logo