Kagjü peab oma eelkäijateks India mahasiddhasid Tilopat ja Nāropat ning tiibetlasi Marpat ja Milarepat. Kagjü koolkonnas peetakse oluliseks õpetajalt õpilasele edasiantavaid suulisi juhiseid ning gurujoogat. Kagjü on tuntud paljude silmapaistvate erak-joogide poolest, kuid seal on ka arenenud kloostrisüsteem. Kesksed õpetused on mahāmudrā ja Nāropa kuus seadmust. Pärast Gampopat jagunes kagjü neljaks suureks ja kaheksaks väikeseks alakoolkonnaks. Täiesti eraldi õpetusliin on šangpa kagjü (tb shangs pa bka’ brgyud), mis sai alguse Nāropa naiskaaslasest Nigumast ning jõudis Tiibetisse Khjungpo Neldžori (tb khyung po rnal ’byor) kaudu 11. sajandil. Suurtest koolkondadest on tänapäeval tuntuim karma kagjü. Väiksematest on säilinud vaid drikung kagjü ja peamiselt Bhutanis levinud drukpa kagjü (tb ’brug pa bka’rgyud).
