Oma kuju ja pikkuse ning kõrguse suhtest liigitatakse kärjeraamid järgmiselt: madalad raamid, kus raami kõrgus on väiksem raami pikkusest (eesti taru raam, Langstroth-Roothi, Farrari, gerstungi, Dadant-Blatti ja Zanderi raam); kõrged raamid, kus raami kõrgus on suurem selle laiusest (Viljandi taru, Levitski ja ukraina taru) ja ruudukujulised raamid, kus raami laius ja kõrgus on võrdsed. Kasutatakse mõnel pool Inglismaal, Saksamaal ja Belgias. Kasutatakse veel mitmesuguse konstruktsiooniga eriotstarbelisi raame, millest tuntuim on nn hoffmani raam. Hoffmani raami külgliistud on tehtud ülemises osas 1/3 ulatuses 35–36 mm laiused, et vältida raamide paigaltnihkumist perede transportimisel. Raamide tarust välja võtmise hõlbustamiseks on iga külgliistu (parempoolse liistu) esiserv hööveldatud teravaks. Peale selle kasutatakse vahatoodangu suurendamiseks veel ehitusraame.
