Jaapanisse tõi selle Dōgen. Shikantaza seisneb ristijalu vaikselt ja liikumatult istumises ning täielikus keskendumises enda meelele, rakendades üheaegselt meelerahu ja analüüsivat vaatlust. Sōto õpetajate väitel avab selline pikaajaline harjutamine igaühes varjul oleva buddhasuse, mida tajutakse kerguse ja avatuse tundena. Shikantaza harjutamise tulemusel vabaneb meel koormavatest sundmõtetest ja meeleplekkidest, samas jääb avatuks, toimivaks ja vastuvõtlikuks kõikidele välistele impulssidele, laskmata end ometi neist kaasa haarata. Shikantaza väliselt passiivse harjutusviisi tõttu nimetatakse seda mõnikord harjutamiseks ilma harjutamata.
