fi

juoma-paikka

1

Терминологические словари

Mesindusleksikon

ID 482317 Последнее изменение 31.03.2023
Веб-страница словаря
Веб-страница словаря
  • liigniiske või ka märg koht mõne loodusliku veekogu ääres või läheduses, kus mesilased käivad vett võtmas
Это интересно
  • Joogikohana eelistavad mesilased kevadperioodil selliseid kohti, kus vesi ei ole väga külm (liivasemad kaldaribad, vihmaveeloigud jne) Suve teisel poolel hakkavad mesilased eelistama aga joogikohti, kus on mineraalaineterikkam vesi. Mõnikord võtavad mesilased vett isegi virtsaveeloikudest ja olme heitveest, kui see kuskil maapinnale tungib. Viimatimainitud joogikohtades võivad mesilased nakatuda mitmesugustesse haigustesse (amöbiaas), mistõttu on oluline rajada mesilastele joogikoht mesila vahetusse lähedusse. Kuna varakevadel ja suve esimesel poolel (intensiivse haudme kasvatamise perioodil) on pere veevajadus küllaltki suur (0,5–0,7 liitrit) ööpäevas. Loodusliku korje olemasolu korral kaetakse osa veevajadusest nektaris sisalduva vee arvel, kuid korjevaesel ajal teevad mesilased pere veega varustamiseks kuni 17 000 väljalendu päevas. Varakevadel madala temperatuuri tõttu hukkuvad väga paljud vee järele lennanud mesilastest. Põhjuseks ei ole alati mitte välisõhu madal temperatuur vaid peaasjalikult just külm vesi.
  • Teadaolevalt imeb mesilane oma meepõide kuni 40 mg. vett, mis on ümmarguselt 40% tema kehakaalust. Selline veekogus jahutab mesilase organismi maha ja mesilane kangestub ning hukkub. Sellepärast tuleb mesilaste joogikohad rajada mesila vahetusse lähedusse ja võimalikult päikesepaistelisse kohta, kus vesi päikese käes soojeneb. Et mesilased saaksid ka oma mineraalsoolade vajaduse rahuldada, asetatakse jootmislaua alumisele kolmandikule kotike jämeda (mere) soolaga, mis on segatud pestud liivaga. Liiva ja soola vahekord võib olla 2osa liiva ja 1 osa soola.

Формы слова данные отсутствуют

Этимология данные отсутствуют

Производные слова данные отсутствуют