Judaism on usund, mida järgivad peamiselt juudi rahvusest inimesed. See on üks maailma teadaolevalt vanimaid monoteistlikke usundeid. Judaismi vanemat kihistust, mille liturgiline kese oli Jeruusalemma tempel ja seal peetavad ohvritalitused, nimetatakse eestikeelses kirjanduses ka juutluseks. Nüüdisaegne judaism ehk rabiinlik judaism kujunes pärast Jeruusalemma templi hävitamist roomlaste poolt 70. aastal pKr variseride koolkonna mõju all. Judaismis ei ole enam ohvriteenistust, pühakirja tähtsus aga kasvas veelgi. Kirjasõnas talletatud ilmutuse ehk Toora kõrval hakati üldkehtivana tunnistama ka seda väidetavat ilmutuse osa, mis oli edasi kandunud suulise pärimusena. Pärimuse edasikandjateks ja tõlgendajateks kujunesid õpetatud mehed ehk rabid, kes 3.–6. sajandil kodifitseerisid suure osa suulisest pärimusest Talmudina. Nüüdisaegse judaismi kogukondliku ja liturgilise elu keskus on sünagoog, juutide igapäevases elus on olulisel kohal Jumala ilmutatud käsuõpetuse järgimine, eshatoloogiliselt oodatakse aga Jumala tõotuste täitumist ja kuningas Messia saabumist. Nüüdisaegne judaism on jagunenud mitmeks eri vooluks, mis erinevad rõhuasetustelt ja käsuõpetuse tõlgendamise ranguselt; kolm peamist voolu on ortodoksne, konservatiivne ja reformeeritud judaism.