Kirg või himu või iha pole iseenesest ei hea ega kuri, vaid suunab sellele, mis on selle põhjustanud. Kirglikkus meeldib Jumalale, kui see on seotud heade tegudega ja Kristuse poole püüdlemisega (Fl 1:23); kurjad himud seevastu ergutavad kurja tegema (Õp 12:12). „Lihaliku loomuse“ (Gl 5:17, 19–21) teod tulenevad himu rahuldamisest patusel viisil. Idakiriku askeetlikus teoloogias tuntakse kaheksat peamist pahelist kirge: aplus, ahnus, edevus, hoorus, masendus, viha, tüdimus, kõrkus. Nendest kasvavad välja patuteod. Usuvõitleja edenemist pühitsuses mõõdab see, kuivõrd ta on suutnud patuseid kirgi asendada neile vastanduvate voorustega.
