Fraktsioon on üks armulaualiturgia neljast osast: (1) ofertoorium; (2) konsekratsioon; (3) fraktsioon; (4) kommunioon. Ajalooliselt on leiva murdmise viisid ja sümbolism eri maades ja eri kirikutes mõnevõrra erinevad, kuid selle juured on judaismis, kui juudi pereisa murdis leiba ja jagas lauas istujatele. Seda kommet järgides seadis Kristus sisse leivamurdmise (Mt 26:26) püha rituaalina, sellest kujunes ka armulaua vanim nimetus. Apostel Paulus rõhutab samuti, et leiva murdmise ja jagamise kaudu on usklikud osaduses nii üksteise kui Kristusega (1Kr 10:16–17). Läänekirikus lauldakse leiva murdmise ajal hümni Agnus Dei. Leib murtakse ka õigeusu kirikus. Preester murrab püha Talle neljaks osaks ja ütleb vaikselt: „Murtakse ja jagatakse Jumala Tall, keda murtakse, kuid jääb jaotamatuks, alati süüakse, kuid ei lõppe iial otsa, vaid pühitseb osavõtjaid." Kristluse esimestel sajanditel oli kogudustel kombeks hoida osaduse järjepidevuse märgiks tükike armulaualeivast järgmise liturgia tarbeks, seda nimetatakse fermendiks ehk juuretiseks.
