(keeletüpoloogias:) keel, millele on omane sõnamuutmine või kus sõnamuutmisel ja -tuletamisel etendab olulist osa juure teisenemine (nt eesti, liivi, lapi keel)
Mõlemad ühendis olevad sõnad käänduvad ja neil võib olla rööpvorme. Siin on esitatud kõige tavalisemad vormid. Vt lähemalt Mitmeosaliste käändsõnade käänamine.
flekteeriv keel
flekteerivad keeled
flekteeriva keele
flekteerivate keelte
flekteerivat keelt
flekteerivaid keeli
Etymology not available
Related words not available
Phrases and phrasal verbs not available
Compounds with search word as second component not available
Compounds with search word as first component not available
